Kultuurikatla Aeda kolivad kanad

KultuuriKanad on noorte arhitektide poolt loodud ainulaadne installatiivne objekt, mis eristub selgelt trööstitust industriaalmaastikust. Ühelt poolt on see avatud linnarahvale külastamiseks ja linnas kanapidamise propageerimiseks, teisest küljest püüab see pöörata tähelepanu kogu Kultuurikatla ja Kalaranna ümber toimuvale planeerimise problemaatikale, linna protsessidele ja munadefitsiidile.

Kultuurikatla jaoks on KultuuriKanad veel üks näide Vaba Linna põhimõtete praktiseerimisest ehk avatud linnaruumi kasutamisest, mille jaoks Kultuurikatla Aed sel suvel avatud sai. Kanala on tähtis osa Kultuurikatla Aia sotsiaalsest elust ja selle saaduste ringlusest. KultuuriKanade avamine toimub 10. juulil kell 18.00.

Kogu KultuuriKanade projekt on keskkonnaga tihedas seoses ja arhitektuurne lahendus sidus teiste Katlaaia projektidega. Kanadele on rajatud piiratud ala ja suletav kuur. KultuuriKanade aed koosneb metallpüramiididest, mille eesmärgiks on tekitada funktsionaalne tervik aediku ja kuuri vahel. Püramiidid on abiks nii võrgu kinnituseks kui kanadele erineva pinnasega tsoonide eraldamiseks. Sealsamas asub ka istumisala külastajatele kanade vaatlemiseks. Projekti tegijad loodavad, et kanad munevad ja et nendest tehtud omletti ja kooki saab mõnel nädalavahetusel kohvikus Rebu pakkuda. Toitu tuua kanala pidajad ei soovita, muidu lähevad kanad liiga paksuks ja lõpetavad munemise. Kanad ja kukk tagastatakse Kuusiku talule taas sügisel.

Kanala puitkonstruktsioonid on valminud meeskonnaliikmete endi käeläbi kohapeal suures osas OÜ Jimmy ja Kultuurikatla tööriistade abiga. AKM Metall toetas metalliga. Püramiidide keevised tegid sepapoisid Märt Vaidla ja Nils Hint OÜ-st Weiderwerk. Võrguna kasutatakse vana mõrda Rannarahva Muuseumist.

 

Projekti meeskonda kuuluvad Grete Veskiväli, Mari Hunt, Kaisa Kangur, Triin Orav, Juula Saar, Aet Ader, Liisi Tamm ja Isabel Neumann.
Projekteerimises ja ehituses on osalenud kõik projekti tiimis nimetatud inimesed, lisaks olid suureks abiks sõbrad Ahti Sepsivart, Siim Orav, Johannes Veskiväli, Inga Piirsalu, Evi Napp, Kultuurikatla vabatahtlikud ning Velonaudi poisid.

Kanasid on aidanud organiseerida MTÜ Eesti Väikelinnukasvatajate Selts. Kanade omanik on Piret Purru-Lemetti, Kuusiku talu. Söödaga varustas Kristin Nelke-Heinroos Kiti Kanala Söödatoast.
Projekti tiim on tegev MTÜs Hakk, mis koosneb seltskonnast noortest arhitektidest, maastikuarhitektidest ja disaineritest Eesti Kunstiakadeemiast, kelle eesmärgiks on aktiivne sekkumine linnaruumi ja hea avaliku keskkonna propageerimine.

KultuuriKanade projekti toetavad lisaks ülalnimetatutele Eesti Kultuurkapital, OÜ Murumari, Tallinna Vesi, OÜ Õuemeister, Puumarket, OÜ Forsten, Sadolin, Väo Paas, Dan Sukker, Keskkonnainspektsioon, Eesti Loomakaitse Selts, OÜ Rauning, Kadarbiku talu, Grüne Fee ja Ellington.