Euroopa kultuuripealinna aastat ellu viinud SA Tallinn 2011-le eraldatud toetus jagunes järgmiselt: linnatoetus 7,58 mln eurot, riigitoetus 4,49 mln eurot, muud toetused (sh erasektor) 1,74 mln eurot ning Euroopa toetus (nn Mercouri Prize) 1,5 mln eurot. Lõppeval kultuuripealinna-aastal viidi ellu 300 projekti, mis pakkusid publikule 7000 erinevat kultuurisündmust (filmiesitlust, kontserti, etendust). Aasta lõpuks kogusid kultuuripealinna projektid tervikuna kokku 1,9 miljonit külastust. Ligi pooled kultuuripealinna programmi kuulunud sündmustest olid publikule tasuta.

„Üks ilus ja sisukas aasta on lõppemas. Vaadates ainuüksi neid numbreid oleme rõõmsad, et iga soovija – neid on rohkem kui Eestis elanikke – leidis endale kultuuripealinna aasta programmist oma,“ sõnas SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. „Näitasime sel kultuuriaastal Eesti kultuuri kogu tema mitmekesisuses, pakkudes traditsioonilise kõrval kaasaegset, suurte kõrval väikeseid sündmusi ning esitlesime kõigi siin elavate rahvaste loovust.“

Ehkki kultuuripealinna programmis oli oma kindel koht ka massidele suunatud sündmustel, nagu suve suurim tasuta perepidu Tallinna Merepäevad (100 000 külastajat), laulu- ja tantsupidu (77 000 külastajat), kontsert „Vabaduse laul“ (75 000 külastajat), kultuuripealinna aasta lõpupäev „Õnnelik lõpp“ (25 000 külastajat) või Tallinna maraton (17 884 osalejat), oli sihtasutuse Tallinn 2011 suurimaks eesmärgiks anda elu nutikatele, uudsetele ja unikaalsetele ideedele ning nendele ettevõtmistele, mis tooks kultuuri linnaruumi, rahva sekka.

„Soovisime teha võimalikult palju niiöelda kultuuri startup’e ning anda välismaiste sisseostetud esinejate asemel haruldane võimalus kodumaistele tegijatele,“ kommenteeris SA Tallinn 2011 programmijuht Jaanus Rohumaa. „Tahame tänada tegijaid ja meie julget publikut, kes ka ootamatud ja uued ideed uudishimulikult omaks võttis,“ lisas ta.

Kultuuripealinna aastata jäänuks sündimata sellised unikaalsed projektid nagu „Tummfilmid tõstavad häält“, „Kino linnaruumis: Katusekino ja Geriljakino“, „MIM Goes Sustainable“, „SIGNA: Bleiber Research Inc“, „Klaasimaailm“, „60 sekundit üksindust aastal Null“, „Tornikellade laul“ jpt ega valminud linnaruumi täiesti uudsel moel kaasanud „Objekt nr 2011“, NO99 Põhuteater, linnainstallatsioonide festivali LIFT11 installatsioonid ja väga paljud teised ettevõtmised. Viimaste projektidega kaasnes ka elavaim meediadiskussioon, mis keskendus küsimusele linnaruumi oskuslikust kasutamisest ka tulevikus.

Eraldi äramärkimist väärivad ka aasta jooksul maailma esmaettekandele tulnud muusikateosed: Erkki-Sven Tüüri „Ärkamine“, Timo Steineri ooper „Kaks pead“, Roxanna Panufniku suurvorm, Tallinna missa „Elutants“, Urmas Sisaski kooriooper „Labürint ehk Eestimaa pühakud“, Helena Tulve „Sool“, Jarek Kasari ehk Chalice’i ooper „Katuselt“, Galina Grigorjeva müsteerium „Jumalaema palve“, Märts-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad“, Gergory Rose’i „Surmatants“ Eesti Filharmoonia Kammerkoorile ning XII rahvusvaheline uue muusika festivalil NYYD 2011 „Tulevikusümfooniad“ kõlanud uudisteosed Tõnu Kõrvitsalt, Helena Tulvelt, Tatjana Kozlovalt ja Mirjam Tallylt. Viimase heliteosena kõlas kultuuripealinna lõpupeol Margo Kõlari „Tornikellade laul“.

Lisaks põnevale kultuuriprogrammile pani sihtasutus Tallinn 2011 aluse jätkusuutlikule vabatahtlike liikumisele (programmiga liitus 1500 vabatahtlikku), propageeris Tallinna muutumist jalgratturisõbralikumaks paigaks, viis ellu tasuta koolitustegevustest alanud külalislahkuse programmi ning algatas noore publiku programmi, mille eesmärk oli eelkõige väljaspool Tallinna elavate laste ligipääs kultuurisündmustele.

Euroopa kultuuripealinna aasta ellu viinud sihtasutuse tiim.

SA Tallinn 2011 üks olulisi tegevussuundi oli ka kesklinnas asuva endise mereäärse tühermaa elavdamine kultuuriprogrammiga. Selle tegevuse üks keskusi on endine soojuselektrijaam, nüüdne Kultuurikatel. Arhitektuuriliselt ja kultuuriajalooliselt põnev paik paelus mitut lavastajat. Nii oli Kultuurikatel koduks Saša Pepeljajevi ekstravagantsele tantsulavastusele „Tantsiv torn“ juunis, Peeter Jalaka eksistentsialistlikule lavastusele „Gilgameš ehk igaviku nupp“ ning Christian Römeri lavastatud Tom Waitsi taskumuusikalile „The Black Rider“. Sügishooajal oli Kultuurikatel mitme näituse toimumispaigaks, nt Raoul Kurvitza juubelinäitus „VOOL tööd“ ja Soome kunstniku Kaisa Salmi installatsioon „Teel taevasse“. Kultuuripealinna aasta lõpupeol kogunes peosarjast Club 2011 seal samas osa saama 1600 inimest.

Kultuurikatla kõrval vääris tähelepanu hoonekompleksi teise ossa rajatud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), mille neljast näitusest koosnev suveprogramm sai ülieduka alguse Eesti kaasaegse kunsti uue auhinna Köler Prize’i nominentide näituse ja auhinna hilisema väljakuulutamisega.

Lisaks linna kultuurielu elavdamisele ja kultuurisektori rahvusvahelise koostöö edendamisele avaldas Euroopa kultuuripealinna aasta olulist mõju turismile, eelkõige kultuuriturismile. Septembri lõpu seisuga oli Tallinnas ööbivate välisturistide osakaal suurenenud 23 protsenti ehk eelmise aasta sama ajaga võrreldes tehti 494 909 ööbimist rohkem. Võrdluseks, tänavuses teises Euroopa kultuuripealinnas Turus on sama näitaja Turku Touring andmeil oktoobri seisuga 6 protsenti ehk seal tehti 42 989 ööbimist rohkem kui mullu, kusjuures valdav enamik ööbijaid olid siseturistid.

Välisajakirjanduses ilmus aasta jooksul Euroopa kultuuripealinnast Tallinnast tuhatkond kajastust, mille koguauditooriumi võib hinnata sadadesse miljonitesse. Lisaks suurejoonelistele ava- ja lõputseremooniatele olid välismaises meedias menukamad sündmused Tallinn Music Week, Punkt Tallinn – Jazzkaare avalöök, koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“ Treff, laulu- ja tantsupidu, STALKER – kaasaegsete muinaslugude festival, „gateways“ ja NO99 Põhuteater.

„Lõppev aasta on mõjutanud oluliselt ja jätnud märgi kogu Tallinna ja Eesti ellu: andekas ja töökas meeskond viis ellu Eesti viimaste aastakümnete suurima kaasamis- ja mainekujundusprojekti, mille tegelikke mõjusid saame hinnata alles tulevikus,“ lausus SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. „Ühtlasi on oluline mõista, et mõttelise teatepulga üleandmine ei tähenda heade ideede ja ettevõtmiste katkemist ega nullist alustamist. Tallinn on alati olnud kultuurilinn ja jääb selleks ka pärast kultuuripealinna aastat.“

Aitäh selle aasta eest!