Euroopa kultuuripealinna traditsioon on tänaseks andnud ligi 40 linnale võimaluse aasta vältel tutvustada oma isikupärast ja mitmekesist kultuuri miljonitele inimestele üle maailma. 

Staatus ja tähelepanu keskmes olemine annab linnale hea võimaluse muuta oluliselt senist kultuuripilti – viia ellu julgeid ideid, tekitada uusi koostööprojekte, tugevdada olemasolevaid organisatsioone ning struktuure ja kaasata kultuuriellu senisest rohkem inimesi, olgu siis korraldajate või osasaajatena.

Idee käivitada Euroopa kultuuripealinnade projekt sündis 1985. aastal, mil Euroopa Ühenduse kultuuriministrid otsustasid, et igal aastal võiks üks Euroopa linn näidata oma mitmekesist kultuurielu. Liikumise algatajaks oli Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri. Toona kandis projekt nime „Euroopa kultuurilinnad“.

Et ettevõtmist saatis kohe esimestest kordadest edu, laiendati haaret ning 1999. aastast nimetatakse valitud linnu Euroopa kultuuripealinnadeks. 2005. aastast kannavad kultuuripealinna tiitlit korraga kaks linna, nagu näiteks tänavu Stavanger ja Liverpool. Euroopa kultuuripealinnaks saavad kandideerida kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide linnad.

Loe ka:

• Euroopa kultruuripealinnad (Euroopa Komisjoni teabeleht)
• Euroopa kultuuripealinnad Tallinn 2011 ja Turu 2011
  (Euroopa Komisjoni teabeleht)

Euroopa kultuuripealinnad alates 1985.a
1985 Ateena
1986 Firenze
1987 Amsterdam
1988 Lääne-Berliin
1989 Pariis
1990 Glasgow
1991 Dublin
1992 Madrid
1993 Antverpen
1994 Lissabon
1995 Luksemburg
1996 Kopenhaagen
1997 Thessaloniki
1998 Stockholm
1999 Weimar
2000 Reykjavik, Bergen, Helsingi, Brüssel, Praha, Krakow, Santiago de Compostela, Avignon, Bologna
2001 Porto, Rotterdam
2002 Brügge, Salamanca
2003 Graz
2004 Genf, Lille
2005 Cork
2006 Patras
2007 Sibiu, Luksemburg
2008 Liverpool, Stavanger
2009 Linz, Vilnius
2010 Istanbul, Pécs, Essen

Tänavused Euroopa kultuuripealinnad:
2011 Tallinn, Turu

Tulevased Euroopa kultuuripealinnad:
2012 Guimarães (Portugal), Maribor (Sloveenia)
2013 Marseille (Prantsusmaa), Košice (Slovakkia)
2014 Umeå (Rootsi), Riia (Läti)
2015 Mons (Belgia),  Plzeň (Tšehhi)
2016 San Sebastian (Hispaania) ja Wrocław (Poola)
2017 linn Taanist ja Küproselt
2018 linn Hollandist ja Maltalt
2019 linn Itaaliast ja Bulgaariast
2020 linn Rumeeniast, Serbiast ja Iirimaalt
2021 linn Kreekast, Horvaatiast ja Šveitsist
2022 linn  Inglimaalt, FYR Makedooniast ja Türgist
2023 linn Norrast, Leedust, Bosnia ja Hertsegoviinast, Istanbul
2024 linn Saksamaalt, Urkainast ja Albaaniast
2025 linn Austriast, Islandilt ja Montenegrost