Aasta täis meie endi suuri ja väikeseid mereäärseid lugusid, üllatusi ja avastusi on jõudnud lõpusirgele. See on olnud ainulaadne aasta, mis pole mitte üksnes tõstnud Eesti pealinna Euroopa kultuurimetropolide sekka, vaid andnud hea võimaluse ise peeglisse vaadata. On meil põhjust peegelpildiga rahul olla?

Kultuuripealinna vedanud tiim usub, et on. Käsikäes Eesti kultuurirahvaga oleme aastaga suutnud laiendada kultuuri mõistet, kultuuritaju – sageli kaugena näiva ja galeriidesse või kontserdisaalidesse kammitsetuse asemel valgus kultuurielu tänavu kõikjale, saades iseenesestmõistetavaks osaks linnaruumist ja inimeste argipäevast.

Üksteise järel tegudele tärganud kogukonnad Uuest Maailmast ja Kalamajast alates ning külalislahkemate teenindusettevõtete ja sadade särasilmsete kultuuripealinna vabatahtlikega lõpetades näitasid, et kultuur algab eelkõige meist enestest, meie tagatubadest ja -hoovidest, meie suhtumisest, väärtustest ja avatusest.

Kultuuripealinna aastal sündinud uued ideed ja säravad algatused tõid linna uue hingamise, veendumuse, et ühisel jõul on iga muutus võimalik. Oma osa selles oli lisaks kultuuri- ja linnarahvale täita ka meedial ning poliitilisel ja ärieliidil. Meil kõigil, tegelikult.

Aasta jooksul ilmavalgust näinud rahvusvahelised kultuuriprojektid andsid mõistmise, et Eesti kultuur on osa üleeuroopalisest kultuurist, seda pidevalt mõjutades ja täiendades.

Nii sündisid kümned piiriülesed koostööd, mis ei lõppe selle aastaga – just nii, nagu usutavasti ei lõppe tänavu alanud avalik arutelu selle üle, kuidas nutikamalt siduda kultuuri ja linnakeskkonda, teadlikumalt arendada ja rahastada loomemajandust ja kultuurieksporti ning ahvatleda Eestit avastama üha enam kultuurituriste.

Sündmuste- ja rahvarohke Euroopa kultuuripealinna aasta Tallinnas tõestas, et Eesti asja ei pea iial kampaania korras tikutulega taga otsima või selle üle pikalt pöidlaid keerutades juurdlema – meie mitmekihiline, minevikku kandev ja tulevikku vaatav kultuur, siin elavate rahvaste uute algatuste julgus ning koostegemise rõõm ongi see Eesti asi, mille üle ka Euroopa kultuuripealinna aasta lõppedes uhked võime olla.

Sihtasutus Tallinn 2011

TALLINN 2011 LÕBUSATES ARVUDES

• 3 000 000 külaskäiku kultuuripealinna kodulehtedele
• 2 155 400 hotelliööd tiheda kultuurisuve lõpuks
• 1 917 249 turisti suve lõpuks
• 1 216 323 e-kirja saadeti sihtasutusele kahe aasta jooksul
• 100 000 kuupmeetrit on lennusadama angaaride maht
• 75 000 laulikut kogunes Vabaduse Laulule
• 17 616 dokumenti vormistati kolme aasta jooksul avaliku raha kasutamise kohta
• 17 000 kultuurset jooksjat osales Tallinna maratonil
• 15 000 pealtvaatajat oli aasta avapeol Teatri väljakul
• 10 000 küünalt oli lõpetamisel Vabaduse väljakul
• 8922 kingitud kultuuripealinna meenet
• 8819 külastajat sai Rotermannis asunud infokeskusest abi
• 7000 kultuurisündmust terves programmis
• 2113 põhupakist koosnes NO99 Põhuteater
• 2012 särki oli suurlavastuses Gilgameši seedrimetsas
• 1500 külalislahkemat teenindajat töötab Tallinnas
• 1444 inimest maailma esimess talgufilmis „Täitsa lõpp!“
• 1400 ruutmeetrit kinoruumi, mis käis katuseid mööda
• 1300 vabatahtlikku lõik kultuuripealinna sündmustel kaasa
• 1000 kilomeetrit läbi tantsitud Eesti teid
• 844 noort kunstnikku kohtus maailma esimesel koolinoorte kunstitriennaalil „Eksperimenta!“
• 600 trummipulga paari on Trumm-It lõhki tagunud
• 550 kultuuripealinna tegemistest rääkivat pressiteadet
• 500 vaimustunud välisajakirjanikku
• 365 kultuuri täis päeva
• 336 kultuuritegelast veetis kõleda veebruari klaaskuulis
• 250 mereäärsete juttude võistlusele saabunud lugu
• 174 noort tsirkuseartisti uue tsirkuse festivalil „Tsirkusepuu“
• 123 meetri pikkune kultuuriplank kunstiakadeemia ehitusplatsi ümber
• 122 noort trummarit lõi kaasa suurprojektis Trumm-It
• 105 päeva ujus Kalasadamas loodussõbralik Ökosaar
• 90 meetrit „Rada metsas“ Kadrioru puude latvade vahel
• 87 uut audiovisuaalšedöövrit sai valmis
• 80 laulusõpra moodustasid kultuuripealinna segakoori
• 80 Euroopa filmiakadeemia peokülalist said tallinlaste kodudes kõhud täis
• 70 rahvusvahelist telejaama kandsid üle avapidu
• 62 kunstiateljeed tegi linlastele uksed lahti
• 60 minutit üksindust Tallinna sadamas
• 56 Sendaist pärit jaapani koorilast andis kontserdi
• 52 üllatust ja ideed aitas lugeda kultuuripealinna aastani jäänud päevi
• 49 kunstnikku ja kunstirühmitust esines kultuuripealinna aastal EKKMis, kaasaegse kunsti muuseumis
• 48 Trumm-It trummiorkestri kontserti üle Eesti ja võõrsil
• 47 viinamäe tigu kandis näitusel „gateways“ tiguposti laiali
• 40 Kalamaja elamut mahub lennusadama angaaridesse
• 30 klaasist instrumenti meisterdati Klaasimaailma jaoks
• 29 Kunstibussi avastusretke üle linna
• 28 panni on Trumm-It oma kontsertidel mõlki mänginud
• 22 kultuuripealinna metseeni ja toetajat
• 15 Geriljakino seanssi ootamatutes kohtades üle linna
• 15 aastat täitus Eesti suurimal filmifestivalil
• 13 kultuuripealinna sõidukit: 5 bussi, 3 autot,
  3 jalgratast, 2 trammi
• 12 Karamazovit
• 11 üllatuslikku linnainstallatsiooni maal, õhus ja vees
• 10 kultuurisaadet „2011“ Eesti Televisioonis
• 10 meetrit „Tantsivat torni“ ühes 15 tantsijaga tornis
• 9 heliteost kirjutati kultuuripealinnale
• 8 merekonteinerit olid koduks tänavakunstile
• 8 heliloojat pani iga Tallinna linnaosa omamoodi helisema
• 7 Eesti kultuurihiidu kuulus loomenõukokku
• 6 hoovi tegi Kalamajas väravad linnarahvale lahti
• 5,5 tundi kestis Richard Wagneri ooper „Parsifal“ Noblessneri kvartalis
• 5 tummfilmi uushelindust
• 4 mastiga purjelaev Krusenstern tuli üle 20 aasta Tallinna
• 3 sihtasutuse peret rõõmustanud taksi: Mia, Frida ja Sofia
• 2,2 kilomeetrit kultuurirada otse mere ääres
• 2 kultuuripealinna esinduslennukit, Oskar ja Juliet
• 1 UFO tõi 1 Kuldmuna
• 0 igavat päeva