Klaasimaailm

Klaasimaailm – habraste pillidega avatud kogukond

„Klaas ja muusika üheskoos tundub taevaliku abieluna – enam hapralt helisevamaks vist minna ei saagi,“ kirjutab Tanel Veenre Eesti Päevalehes detsembris 2011. „Tallinna kultuuripealinna üks lõpuakorde, kontsertetendus „Klaasimaailm”, sai just nõnda sillerdav, liites üheks terviklikuks elamuseks Norra muusikute ja Eesti klaasikunstnike nägemused.“

Klaasimaailm on klaasikunsti ja muusikat ühendav rahvusvaheline projekt, mille algatasid Norra muusikud Terje Isungset ja Arve Henriksen (pildil) ning Euroopa kultuuripealinna Tallinna aastat ette valmistanud SA Tallinn 2011. Kultuuripealinna suurejoonelisse lõpuprogrammi kuulunud sündmus kujunes üheks omanäolisemaks erinevaid kunstivaldkondi liitvaks kontseptsiooniks kogu kultuuripealinna aasta vältel.

Kuna tänu projektile omandasid kunstnikud ja muusikud unikaalseid uusi kogemusi, mis on seotud just klaasi kui materjali kasutamisega helide loomisel, siis otsustas SA Tallinna Kultuurikatel jätkata Klaasimaailma arendust laiapõhjaliseks rahvusvaheliseks kunstiprojektiks (vt lähemalt „Koostöö“). Klaasimaailmas osalejad soovivad  jagada  kogemusi kõigiga, kelle jaoks klaasi ja muusika sümbioos tundub põnev.


Klaasimaailma valmistati ette perioodil 2009-2011. See kulmineerus välja müüdud kontsertidega Von Krahli teatris, kus üleni mustal laval sinises valguses särasid üle 30 fantaasiapilli ehk erineva kujuga klaasobjekti, millest ükski ei meenutanud silmale harjumuspäraseid instrumente. Publik oli lummatud nii Isungseti-Henrikseni improvisatsioonidest kui ka pillidest endist.


Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid ja Eesti tunnustatud klaasikunstnikud otsisid kahe aasta jooksul põnevaid vorme, milles klaas võiks tekitada muusikute jaoks sobivat heli. Kuna muusikud ühtegi joonist ega visuaalset lahendust ette ei öelnud, olid kunstnikel vabad käed. Nii mõnigi kunstnik uuris pillimeistritelt, kuidas teha huulikut või kuidas kinnitada klaasile pillikeeli nii, et need ka erinevaid toone tekitaksid ja neid häälestada õnnestuks.


See oli katsetuste-eksituste aeg, sest eales pole võimalik ette teada, kas valminud objekt sobib pilliks või jääb lihtsalt kauniks vabavormiliseks objektiks. Eseme sobivust oskab hinnata vaid muusik. Ja muusikudki võivad arvata erinevalt. Oli pille, mis õnnestusid esimesel katsel, aga ka neid, mis vaatamata ponnistustele ei saanudki valmis. Kuna klaas on habras ja tundlik materjal, siis võib ta puruneda ootamatult ja pealtnäha põhjuseta. Täna on see kõik muidugi lihtsam ja võtab vähem aega – teekond juba läbitud, ohud ja võimalused teada.

 

Foto: Kaupo Kikkas

Arve Henriksen ja Terje Isungset käisid korduvalt Tallinnas, et anda kunstnikele näpunäiteid, kuidas klaasi töödelda, et kõla muutuks sobivaks. Aprillis 2011 viibisid muusikud kaks päeva Eesti Muusikaakadeemias, kuhu kuidagi olime mahutanud kõik klaaspilli-kandidaadid.

Muusikud salvestasid, jämmisid, proovisid. Kunstnikud said viimased näpunäited, kuhu puurida auke, mida lihvida õhemaks, milliseid detaile juurde teha. Peeti nõu lavamööbli asjus, sest kontserdi ajal peavad muusikud end laval mugavalt tundma, samas peavad ka pillid publikule näha olema, olgu siis postamentidel või rippudes laest. Sentimeetrite mäng, nagu hiljem selgus.


Kõigil kontsertidel kohal viibinud saavad kinnitada – iga kontsert oli erinev. Nii tonaalsuse, intensiivsuse kui ka pillikasutuse poolest. Vaikne meditatsioon ja pastelsed kõlapildid võisid asenduda tormakalt jõuliste sööstudega, mis lubasid kuulajatel end kujutleda tormisele merele või muinasjutulisele troopikasaarele. Isungseti ja Henrikseni oskus hüpnotiseerida kuulajaid klaasinstrumentide ja enda häälega sündis iseenesestmõistetavalt.

Muusikud ei piiranud end kohustusega alati kõiki pille kasutada, vaid järgisid sisetunnet ja publikust hoovanud energiat. Kontserdijärgselt lumm ei kadunud. Selle asemel, et külmas lörtsises detsembriõhtus koju kiirustada, kogunesid kuulajad lava ümber pille uudistama. Kuulaja ise muutis kontserdipaiga näitusesaaliks. Ja nii igal kontserdil.

Täna on Klaasimaailm valmis nii kontsertideks kui klaasikunsti installatsioonina eksponeerimiseks. Pillidega on tutvumas käinud nii heliloojad, muusikud kui ka valgus- ja videokunstnikud. Tallinna Kultuurikatel aitab Klaasimaailmal kujuneda rahvusvaheliseks  avatud kogukonnaks, mis loob uusi võimalusi õppetööks ja kunstilisteks väljunditeks.


Madli-Liis Parts
Klaasimaailma produtsent
aprill 2012

Klaasimaailm Facebookis