Kolmeosaline koolitus andis ülevaate külalislahkuse olemusest ja selle rollist teeninduses, mõtestas teenindaja elukutse väärtusi, õpetas igapäevaste näidete varal saama oma tööst motivatsiooni ning valmistas ette teenindusasutuste sisekoolitajaid, kes suudaksid jätkata uute töötajate ja hooajatöötajate, aga ka teiste kolleegide koolitamist oma ettevõtte sees.

„Külalislahkuse programmiga soovisime teenindusega tegelevatele Tallinna ettevõtetele anda vahetu võimaluse osaleda kultuuripealinna tegemistes ja programmis,“ kommenteeris SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. „Linlaste, niisamuti ka linlastest ettevõtjate kaasamine on olnud kõigi Euroopa kultuuripealinnade üks lähteülesandeid,“ lisas ta. Ettevõtjate kaasamine on seda enam olulisem, et Tallinna külastavate sise- ja välisturistide hulk on 2011. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga märkimisväärselt tõusnud.

Nelja kuuga osales koolitusel ligikaudu 2000 teenindussektori töötajat 262 ettevõttest. Osalejate hulgas oli nii hotelle, restorane, kohvikuid kui ka ööklubisid, rõiva- ja toidupoode, muuseume, valuutavahetusi, kindlustusettevõtteid, kinnisvarabüroosid, autokoole, haiglaid jne.

Rohkem tundsid Euroopa kultuuripealinna suurtoetaja Tallinki laevadel toimunud koolituste vastu huvi naissoost töötajad, kõige aktiivsemalt koolitusprogrammis kaasa löönud vanusegrupp oli nii meeste kui ka naiste hulgas 21–30-aastased teenindussektori töötajad.

Ettevõtlike osalejate abiga kaardistasid koolitusprogrammi läbiviijad Tallinna teenindussfääri suuremad karid. Nende hulgas toodi suuremate probleemidena välja motivatsioonipuudus – seda nii töötajate kui ka kesk- ja tippastme juhtide tasandil –, oskamatus selgitada töötajatele ettevõtte eesmärke ning suutmatus leida konkreetsele tegevusalale sobivaid töötajaid.

„Teenindussektori probleemide kaardistamine on suur samm edasi – nüüd teame koos ettevõtetega, millele igapäevatöös rohkem tähelepanu pöörata ja kuidas olukorda paremaks muuta,“ sõnas Mutli.

Koolitussarja läbinud ettevõte sai omale kultuuripealinna külalislahkuse märgi, mille iga ettevõtja kleepis nähtavale kohale – näiteks välisuksele või aknale.

„Kleebis annab märku, et kultuuripealinn tunnustab ettevõtet selle eest, et nad pööravad teeninduskultuurile teistega võrreldes rohkem tähelepanu,“ selgitas külalislahkuse programmi üks projektijuhte Elo Aun. „Elanikule võiks see olla vihje, et asutuses tõesti tegeletakse tema parema teenindamisega.“

SA Tallinn 2011 külalislahkuse programm aga jätkub. Alates sellest nädalast on koolitusel osalenud ettevõtjate loetelu avalik ka Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kodulehel aadressil www.tallinn2011.ee.

Samal veebilehel saab ettevõtetele anda ka omalt poolt hääli ning kommenteerida koolituse läbinud ettevõtete teeninduse kvaliteeti. „Kutsume kõiki linlasi julgelt tagasisidet andma, sest nii kiitus kui ka õigustatud kriitika aitab kogu kultuuripealinna külalislahkemaks muutmisele kaasa,“ lisas Aun.

Lähitulevikus on kavas välja anda külalislahke Tallinna ühistranspordi kaart ja külalislahkuse ABC teatmik.

Euroopa kultuuripealinna külalislahkuse programmi rahastatakse Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmi Interreg IV A projektist „Cultural Tourism 2011“