Euroopa kultuuripealinna programmiga hoidis end regulaarselt kursis 15 protsenti kultuuripealinna staatusest teadlikest pealinlastest. Kultuuripealinna programmiga ei olnud üldse kursis 22 protsenti kultuuripealinna staatusest teadlikest linlastest.

Infot Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi sündmuste kohta oli enamasti saadud Eesti telekanalitest (36 protsenti ) ning raadiost (36 protsenti). Paljud olid teavet saanud ka internetist (32 protsenti) või välireklaamidelt (30 protsenti).

Nooremates vanuserühmades on selgelt kõige domineerivamaks teabekanaliks internet, välireklaamid ning sõbrad, kuid vanemates vanuserühmades on enam kaalu telekanalitel, raadiol ning ajalehtedel.

Eestikeelsete inimeste seas on kõige levinumateks teabekanaliteks televisioon ja raadio, muukeelsete jaoks aga ajaleht Pealinn (Stolitsa).

Küsitletud pealinlastest olid mõnda kultuuripealinna programmi kuuluvat sündmust külastanud 41 protsenti, sealjuures enam kui kolme sündmust 14 protsenti. Pea kolmandik vastajaist (31 protsenti) ei olnud aga külastanud ühtegi selle programmi sündmust.

Purjelaeva Krusenstern võõrustanud Tallinna Merepäevad oli Euroopa kultuuripealinna aasta menukaim sündmus.

Keskmisest enam oli kultuuripealinna sündmustel osalenuid alla 40-aastaste eestikeelsete elanike, kõrgharidusega, töölkäivate inimeste ning (üli)õpilaste seas.

Kõige enam külastati Tallinna Merepäevi (külastas 37 protsenti tallinlastest), järgnesid koolinoorte laulu- ja tantsupidu (28 protsenti), ning "Vabaduse laul" (20 protsenti).

Umbkaudu pooled (53 protsenti) linlastest hindasid Tallinna kultuurielu 2011. aastal ehk Euroopa kultuuripealinnaks olemise aastal võrreldes eelnevate nö tavaliste aastatega huvitavamaks ja mitmekesisemaks, sealjuures 25 protsenti pidas kultuurielu sel aastal oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks.