Tallinn 2011 RSS Feed http://www.tallinn2011.ee Tallinn 2011 et Eesti klaasikunsti valiknäitus „Suur haprus“ näitab kodupublikule rahvusvaheliselt tunnustatud autorite teoseid http://www.tallinn2011.ee/?id=1807 Suuremahulise klaasinäituse põhiosa koosneb spetsiaalselt näitusele loodud sarjadest ning installatsioonidest. Samas esitletakse uuesti ka parimaid ja olulisimaid töid ning projekte, mis viimastel aastatel on loodud, nende hulgas Euroopa kultuuripealinna programmi kuulunud Klaasimaailma. Klaasimaailm on üks projektidest, mida Kultuurikatel Euroopa kultuuripealinna aasta järgselt rahvusvahelisel tasemel edasi arendab. Samuti tuleb taasesitlusele Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses väljas olnud efektse valgusinstallatsioonide näituse paremik.
Näituse kujunduse teeb Hollandi kunstnik Jan Scheernhoorn. Tegemist on põneva kunstnikuga, kes võtab oma töö aluseks ruumi enda, millest saab lahutamatu osa sellesse paigutatud kunstiteosest. Valguskujundus Oliver Kulpsoolt, kes pakub tavapärasest hoopis erinevaid lahendusi.
Lisaks materjali endasse sissekirjutatud haprusele on kunstnike poolt käsitlusele tulevad teemad nt. keskkonna (Mare Saare, Ivo Lill), tsivilisatsiooni (Rait Prääts), inimhinge (Kai Kiudsoo-Värv, Kati Kerstna) haprusest; või riigikorra ja arhitektuuri hapraksosutumisest aja ees (Tiina Sarapu, Helena Kreem) - teemad, mida kunstnikud edastavad hapruse võrdkujuks oleva materjaliga.
Klaasi eksponeeritakse väga erinevalt - selle igapäevases, pingelises ja vastuolulises hapruses, millega kunstnikud ise päevast-päeva silmitsi seisavad,  rääkides materjali kaudu ja selle iseloomulikuma omaduse abil neile kordaminevatel teemadel.
Kultuurikatel jätkab Klaasimaailmas loodud klaasi ja muusika sümbioosi arendamist ja sellele projektile rahvusvahelise võrgustiku punumist ning on samas huvitatud ka kogu klaasikunsti valdkonna arendamisest ja kaasamisest oma rahvusvahelistesse kultuurimajanduse tegevustesse ning stuudiote valmimisel ka publikuprogrammi.
Näitus on omamoodi kulminatsioon rahvusvahelisele näitustesarjale „Estonian Glass“, mida on juba eksponeeritud Saksamaal Gernheimi klaasimuuseumis ning Soomes Riihimäe klaasimuuseumis ja mis on pälvinud märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu.

Näitusel osalevad:
Sofi Aršas, Merle Bukovec, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Liisi Junolainen, Andra Jõgis, Mikk Jäger, Viivi-Ann Keerdo, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Helena Kreem, Eve Koha, Kai Koppel, Eeva Käsper, Anne-Liis Leht, Ivo Lill, Maie Mikof-Liivik, Külli Nidermann, Herbert Orgusaar, Kairi Orgusaar, Rait Prääts, Kateriin Rikken, Kristi Ringkjob, Peeter Rudaš, Mare Saare, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Caspar Sild, Eili Soon, Maarja Treufeldt, Kristiina Uslar, Eero Vaikre.

Näituse kuraator: Kati Kerstna
Näituse kujundus: Jan Sheerhoorn (Holland)
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Näituse korraldus: Eesti Klaasikunstnike Ühendus,  MTÜ Seni
Klaasimaailm: EKA klaasikunsti osakond, Tallinna Kultuurikatel
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Akzo Nobel Baltics OÜ

Suur  haprus / Grand Fragility 9. juuni - 22.juuli 2012 Tallinna Kunstihoones

Foto: Kaupo Kikkas

 

]]> Wed, 16 May 2012 15:23:15 +0300 Kultuurikatel: istu ühe tooli peal! http://www.tallinn2011.ee/?id=1806 Kultuurikatel soovib, et Katlaaed oleks suve läbi avatud nii hobiaednikele kui kunsti-, muusika-, teatri-, tantsu-, filmisõpradele ja ka sellistele ideedele, mille peale seni keegi veel tulnud ei ole.

Seepärast on kuni 24. augustini avatud jooksev ideekonkurss, et Katlaaia programmi saaks lisanduda uusi tegevusi ja sündmusi. Eriti oodatud on tegevused lastele ning muusikaga seotud algatused.

Ideekonkursi tingimustega saate tutvuda Kultuurikatla kodulehel http://www.tallinn2011.ee/katlaaia_jooksev_ideekonkurss.

Kalamaja päevade ajal, juba sel nädalalõpul, ootame kõiki, kes soovivad oma kodust või keldrist annetada Katlaaiale mõne vana tooli, millele omanik ei näe enam kasutusvõimalust. Tooli(d) saab tuua Kalamaja päevade ajal (19.–20. mai 2012) ja ka peale Kalamaja päevi Katlaaeda. Toole soovime kasutada publikutoolidena erinevate ürituste ajal, seega oleksime rõõmsad, kui toolil on lisaväärtus – mugav istuda. Samas on sobilik ka lihtne taburet. Kui tooliomanik soovib, et tema annetatud tool kannaks omaniku nimesilti või mõnd muud hääd soovi või sõnumit, siis saab ka see soov täidetud. 

 

Katlaaed, mille peasissepääs on Eesti Disainimaja ja Kultuurikilomeetri vahel Kalasadama vastas, on sel suvel Vaba Linna omamoodi katselava – lähtudes vabavaralise linnaruumi ideest on see koht, kus omaalgatuslikke projekte avalikus ruumis teostada ja katsetada.


Katlaaed on publikule avatud 2. juunist kuni 30. septembrini.

 

]]> Tue, 15 May 2012 11:15:05 +0300 Katlaaed sai talgupäeval suvehooajaks korda http://www.tallinn2011.ee/?id=1805 Katlaaia talgutel osales ligi 100 inimest, nende hulgas Erasmuse rahvusvahelise programmi vahetusüliõpilased paljudest erinevatest riikidest ja Von Krahli teatri noor trupp. Katlaaias oli kuulda nii inglise-, prantsuse-, saksa- kui venekeelset juttu. Käed lõi külge ka Teeme Ära Venemaa tiimi üks koordinaatoritest Andrei Špartko ja palju kohalikke Kalamaja inimesi. Suveks tegid peenramaa rajamise ettevalmistusi RoheAia noored, kelle töövilju saab nautida juba juunis. Von Krahli teatri rahvas leidis oma suvelavastuse jaoks hulgaliselt lavakujunduselemente, nii et Katlaaia talgud läksid ka taaskasutuse mõttes igati asja ette. TrummITi noored said ära proovida, kui kaugele nende põristamine ümbruskonnas kostab, et suviste trummitöötubade jaoks õiged instrumendid valida.
Talgutega sai Katlaaed tõesti täiesti uue näo ja paljud tegijad avastasid uusi ootamatuid aiasoppe, mis uutele ideedele inspiratsiooni annavad.
Kultuurikatel avas ka jooksva avatud ideekonkursi, et Katlaaed oleks avatud ka neile ideedele suvisteks tegevusteks, mis alles küpsevad ja juba teostuses olevat programmi täiendavad. Eriti oodatud on tegevused lastele ning muusikalised ning hariduslikud sündmused. Ideekonkursi tingimustega saate tutvuda Kultuurikatla kodulehel.
Veel enne Katlaaia avamist publikule kutsume kunstnike üles esitama ideid ja teostust Katlaaia välisseina kujundamiseks Kultuurikilomeetri alguses. Selle kohta lähem info samuti Kultuurikatla kodulehel.

Katlaaed kutsub ka annetama taaskasutusse mugavaid toole, millel istudes oleks mõnus teatrietendusi vaadata või kontserte kuulata.

Katlaaed on sel suvel Vaba Linna omamoodi katselava – lähtudes vabavaralise linnaruumi ideest on see koht, kus omaalgatuslikke projekte avalikus ruumis teostada ja katsetada.

Katlaaed on roheline kohtumispaik linlastele,  kus Kultuurikatel koostöös partneritega loob juba sel kevadsuvel avatud teadmiste-, elamus- ja osaluspõhise platvormi. Katlaaed avatakse juuni alguses ning jääb avatuks septembri lõpuni.

]]> Wed, 09 May 2012 20:57:34 +0300 Katlaaed saab talgupäeval suvehooajaks korda http://www.tallinn2011.ee/?id=1802 Kultuurikatla Katlaaed on linnasüdames asuv metsik roheala, mille arendamisega tehti algust möödunud kultuuripealinna aastal. Sel aastal on plaanis astuda samm edasi ja kujundada sellest roheline kohtumispaik linlastele,  kus Kultuurikatel koostöös partneritega loob juba sel kevadsuvel avatud teadmiste-, elamus- ja osaluspõhise platvormi.


Laupäeval ootab Kultuurikatla meeskond Katlaaia sõpru appi, et aed ja hooned suvise programmi sissekolimiseks ette valmistada.
Kohal on ka Kultuuripealinna algatatud trummiansambli TrummIT noored, et  tuliste rütmidega meeleolu tõsta ja samas ka oma suveplaane juba kohapeal katsetada. Kindlasti aitame algust teha RoheAia peenramaaga. Koos vaatame üle ka Kultuurikilomeetri äärse ala.

Talgulistele pakume suppi ja teeme omavahel tutvust, et suveprogramm saaks sisukam ja läheks kiiremini käima.
]]> Thu, 03 May 2012 15:44:34 +0300 Kultuurikatel sõelus välja parimad Katlaaia ideed http://www.tallinn2011.ee/?id=1800 Katlaaed on linnasüdames Kultuurikatla kõrval asuv metsik roheala, mille arendamisega tehti algust möödunud kultuuripealinna aastal. Sel aastal on plaanis astuda samm edasi ja kujundada sellest roheline kohtumispaik linlastele,  kus Kultuurikatel koostöös partneritega loob juba sel kevadsuvel avatud teadmiste-, elamus- ja osaluspõhise platvormi.
Enamus konkursi võidutöid on oma olemuselt interaktiivsed ehk sellised, milles kõik huvilised ja soovijad saavad ise kaasa lüüa.

Ideaalis saab juba sel suvel alustada Katlaaias oma päeva õuejoogaga, seejärel vaadata üle oma peenralapp, juua hommikohvi, mängida lastega ning teha muud põnevat õhtuni välja.

Sammukese tavalisest linna-aiandusest tahavad edasi astuda Kultuurikanad – sõna otseses mõttes on plaan Katlaaias avada väike  kanala, kelle värske toodang võiks jõuda koguni Kohvik Rebu menüüsse. Kõige selle kõrval  on lootust  nautida ka andekaid teatri ja muusikaprojekte. Näiteks  kaasaegne teatriprojekt Heliruum pakub võimalust uurida mehhaanika ja inimese integratsiooni ruumis või tuntud lavastaja Sasha Pepeljajev, kelle idee Humpty Dumptyst peaks  läbi suve pakkuma põnevust arvutimängude sõpradele.

 

Aktiivset liikumisrõõmu pakuvad nii ekstreemspordihuvilistele mõeldud ronimissein, tantsuhimulistele noorte street-tantsu  Pajaroog etteasted kui kuumi suverütme harjutav TrummIt-i  noorte töötuba.
Päeva öösse saatmiseks on sobivad Kaur Kenderi luuleõhtud.
“Kõik välja valitud  ideed  olid  põnevad ning sobivad just Kultuurikatla nn Katlaaia keskkonda ja nüüd ongi plaan nendest kokku panna korralik programm. Loodame, et sel suvel saab aiaväravad avada terveks suveks ja lisaks rohenäppudele saab seal tõesti olema ka omanäeline kultuuriprogramm ning tee sinna leiavad paljud uued inimesed nii ümberkaudsetest asumitest kui Kultuurikilomeetri fännid,” ültes Evelyn Sepp.
Žürii koosseisu kuulusid  EKKM-i üks eestvedajatest Anders Härm,  Disainerite Liidu juht Ilona Gurjanova, Triin Talk, Lennart Sundja, Kadri Klementi, Aivar Tõnso, Kristiina Kütt ja Evelyn Sepp. Ühtlasi avab Kultuurikatel ka jooksva lahtise ideekonkursi, et Katlaaia programm suve jooksul veelgi täieneda saaks.

Katlaaed avatakse juuni alguses, aed jääb avatuks kogu suveperioodiks.

 

]]> Mon, 30 Apr 2012 10:27:45 +0300 Muusikaolümpiaadi osalejad üllatasid züriid kõrgetasemelise omaloominguga http://www.tallinn2011.ee/?id=1801 Rahvusvahelise muusikaolümpiaadi algatasid Eesti Muusikaõpetajate Liit ning Eesti Muusikaakadeemia koostöös Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooniga eesmärgiga tunnustada muusikaliselt andekaid üldhariduskoolide õpilasi ning nende õpetajaid rahvusvahelises kontekstis, samuti väärtustada muusikaõpetust üldhariduskoolide õppeprogrammis kogu Euroopas. Olümpiaadi korraldustoimkonda juhtis Eesti Muusikaõpetajate Liidu välissuhete koordinaator Ene Kangron, kes kuulub ka Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni juhatusse.

Võistlusel pidid noored näitama oma muusikaalaseid teadmisi kirjalikus voorus, laulma ühe laulu ja esitama omaloomingulise pala. Eriti põnevaks kujunes omaloomingu voor, kus noortel tuli kirjutada muusikapala vaid akustilistele instrumentidele. Nii kõlas näiteks klaveripala neljale käele ja teos sooloflöödile.

Nooremas vanuserühmas, kus võistlesid 12-14aastased noored, võitis Saimi Ester Kortelainen Eestist, 2. kohale tuli Julia Stopar Sloveeniast ja 3. kohale Laura Elisabete Godina Lätist.

Vanemas vanuserühmas, kus konkureerisid 15-18aastased noored, läks ülekaalukas võit Lätti Eriks Zepsile, 2. koha pälvis Jone Girdzijauskaite Leedust ja 3. koha Helis Oidekivi Eestist. Tallinna Kultuurikatla eripreemia läks nooremas vanuserühmas Pauls Nartišsile Lätist ja vanemas rühmas Juliana Gajewskale Poolast.

 

Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli rahvusvahelise konkursi tase väga kõrge, sest osa võtsid riikide parimad. „Eriti avaldas muljet heliloomingu voor, kus kompositsioonides kasutati nii rahvamuusika kui ka kaasaegse klassikalise muusika võtteid. See näitab, et noortel on väga erinevad huvid. Üllatas põnev instrumentide valik, näiteks  ühes loos kasutati löökpillina suurt vedru. Vanema vanuseklassi võitja Eriks Zeps oli fantastilise energiaga ja lavasarmiga,“ võtab Ehala kokku konkursi tulemused.


Rahvusvahelist Muusikaolümpiaadi toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus, Tallinna Kultuurikatel.    

]]> Mon, 30 Apr 2012 10:34:03 +0300 VABA LINN uurib, kuidas parandada linnakeskkonda vabavaraliste vahenditega http://www.tallinn2011.ee/?id=1795 Linnad jagavad kogutud andmeid tasuta
Enamus maailma linnadest kogub igapäevaselt efektiivsema administreerimise eesmärgil suures koguses statistilisi andmeid, mis on tänapäeval enamasti ka digitaalsed. Kui kogutud andmebaasid on vabalt kättesaadavad igale huvilisele, võib neid rakendada uute teenuste, projektide või ideede käivitamiseks ja arendamiseks. Need ei pruugi olla linna igapäevase juhtimisega otseselt seotud, kuid nende kasu linnaelule on vahetult nähtav.

Nii näiteks jagab New York linna infokogumit uute mobiilirakenduste ehk appide loomiseks, linn on isegi korraldanud linna-appide loomise võistlusi. Ühe toimiva näitena võib tuua mobiilirakendust, mis näitab nutitelefoni omanikule kõik tema lähemas raadiuses olevad kondoomiautomaadid.

Avatud andmete ja avatud teadmiste kasust räägivad Vaba Linna raames pikemalt Open Knowledge Festivali (www.okfestival.org) korraldajad Kat Braybrooke Inglismaalt ja Massimo Menichinelli Itaaliast. Lisaks kõneleb Raivo Malter EMT-st töötoas "Andmete LEGO"  pikemalt EMT infokogumitest ning kuidas neid on võimalik rakendada linnaruumi uurimiseks.

Avatud lähtekoodiga linnaplaneerimine
Igasugune "kood" loob tänapäevases võrgumaailmas enamasti seose arvutitega, tekitades valdkonnakaugetes inimestes tundeid millestki segasest ja arusaamatust. "Avatud lähtekoodi" puhul mõeldakse enamasti tasuta arvutiprogrammidest või patsiga poistest, kes päevad ja ööd ekraani ees istuvad. Tegelikult on vabavara kui mõtlemismudel pääsenud võrgumaailmast välja ning mõjutab igapäevaselt protsesse ühiskonna toimes ning selle ülesehituses.

Näiteks kaasaegsed kogukonnaliikumised suurte linnade väiksemates asumites toimivad enamasti vaba jagamise põhimõttel, kus iga liige panustab oma kogukonna arengusse oskuste, teadmiste, ideedega ning saab seeläbi kaudset kasu oma elukeskkonna paremaks muutumisest. Vaba Linna seminaripäeval tutvustab Soome tuntuima mõttekoja Demos Helsinki uurija Maria Ritola Demose senist kogemust linnaruumiga tegelemisel läbi erinevate nn vabavaraliste mõttemudelite.

 

Vabavaraline tehnoloogia linnaruumi käsutuses (B210, Hobilabor, BFM)
Tehnoloogia areng on jõudnud viimaste aastatega punkti, kus iga natukene rohkem pühenduv huviline on võimeline valmis ehitama näiteks riideeseme, mis liigutab end vastavalt õhusaastele linnaruumis. Või näiteks sensor-seadme, mis annab vilkuva tulega märku, et toataime muld on kuiv ning vajab kastmist. Sellise tee-seda-ise põhimõtte algallikas on tegelikult oskuste ja teadmise tasuta jagamisel põhinev vabavara – enamik huvilisi dokumenteerib oma ideede loomislugu ning hiljem jagab seda internetis kõigi soovijatega.

Vabavaralise tehnoloogia kasutamisele pühenduvad  Vaba Linna sündmusel B210 GPS-iga joonistamise ja Hobilabori QR-koodi töötoad. Lisaks katsetatakse Balti Meedia- ja Filmikooli ristmeedia õppetooli üliõpilaste toel uute ristmeediale keskenduvate linnateenuste prototüüpide väljatöötamist.

Projekti suurtoetaja on SA Archimedes Euroopa Noored.

Rohkem infot: vabalinn.kultuurikatel.org

 

]]> Tue, 24 Apr 2012 13:58:35 +0300 VABA LINN uurib vabavaralist mõtteviisi linnakeskkonna mõjutamisel http://www.tallinn2011.ee/?id=1784 Sündmuse kandev küsimus on "Kuidas mõelda vabavaralisest linnast?". Oleme enamasti harjunud vabavarast rääkima sõnapaaridega avatud lähtekood või tasuta tarkvara. VABA LINNa esimene päev keskendubki levinud arusaamade kõrval vabavara temaatika laiemale avamisele, et tutvustada vabavara mõttevoolu kui aktiivset mõjutajat kaasaegsetes ühiskonna, kultuuri, kunsti ja poliitika protsessides. Vabavara ei ole siin enam IT-valdkonda kuuluv tehniline mõiste, vaid terve mõtteviis uute elumudelite loomiseks, ühiskonna ülesehituse ümberkujundamiseks, eluolu innovatsiooniks ja näiteks linnaruumi paremaks kasutamiseks, vahetumaks mõjutamiseks ja muutmiseks.

Sellelt lähtekohalt räägivad VABA LINNa peaesinejad Kat Braybrooke Inglismaalt ja Massimo Menichinelli Itaaliast vabavarana kättesaadavast infost, teadmistest, andmetest, kuidas selline muutus informatsiooni kättesaadavuse juures on võtmetähendusega hariduse, majanduse, valitsemise ja teaduse täiustamisel. Soome tuntuima mõttekoja Demos Helsinki uurija Maria Ritola tutvustab Demose senist kogemust linnaruumiga tegelemisel läbi erinevate vabavaraliste mudelite. Kohalikku kogemust vabavaralisest Tallinnast ja mida selle all mõelda saab või tohib tutvustab Linnalabori esindaja Regina Viljasaar. Esimese päeva moderaator on Eesti avatud teadmiste juhtfiguur Henri Laupmaa.

VABA LINNa teine päev võtab küsimuse vabavaralisest linnaruumist ette töötubade ja töögruppide vormis, kus osalejad saavad ise oma kätega ja oma mõtetega luua uusi prototüüpe, ideeprojekte vabavara mõttemudeli ja linnaruumi ühendamiseks. Kokku kümnes erinevas töötoas tahame soodustada omaalgatusprojektide loomet, tutvustada osalejatele lihtsaid vahendeid ja tehnoloogiaid linnaruumi mõjutamisel, uurimisel ja muutmisel. Omaalgatus sünnib alati dialoogi vormis, seepärast loob Vaba Linn üheks päevaks keskkonna, kus nii noored, üliõpilased kui eksperdid ja otsustajad annavad koos panuse uute ideede, teenuste prototüüpide ja eksperimentide väljatöötamiseks. B210 töötuba tegeleb GPS-iga linnaruumi joonistamisega, Hobilabori töötoa teema on vabavaraline QR-kood, mis on efektiivne viis sõnumi edastamiseks linnapildis. Memokraadi töögrupp Tarmo Jüristo juhtimisel tegeleb vabavaralise linnamudeli loomisega ja Open Knowledge festivali töögrupp avatud disaini kontseptsiooni väljatöötmisega.

 

 

Projekti suurtoetaja on SA Archimedes Euroopa Noored.

VABA LINN korraldaja on SA Tallinna Kultuurikatel (endine SA Tallinn 2011), mille tegevuste üks põhifookuseid on uute tehnoloogiate spektri integreerimine Kultuurikatla kultuuri- ja haridustegevustesse. VABA LINN on loodud Kultuurikatla võtmeprojektina, eesmärgiga muuta see järgnevate aastatega rahvusvaheliseks sündmusvõrgustikuks, mis kaasab nii üliõpilasi, keskkoolinoori, eksperte ja visionääre, linnaruumi arengu üle otsustajaid kui ülikoolide õppeprogramme, tehnoloogiaettevõtteid, kogukonnaliikumisi ja rahvusvahelisi ühiskonna arengule keskenduvaid võrgustikke.

Kontaktisik:
Herkko Labi
herkko@kultuurikatel.org
+372 54555500.
Projekti „Vaba Linn“ projektijuht

http://www.youtube.com/watch?v=haA6QtH0PIc

http://www.youtube.com/watch?v=aD_w3av8sFw
http://www.youtube.com/watch?v=3AGF13Z_Pro

 

]]> Thu, 12 Apr 2012 12:19:20 +0300 Kultuurikatel avab Tallinn Music Weeki raames uksed üheks ööks juba sel reedel http://www.tallinn2011.ee/?id=1782 Kultuurikatla klubiöö fookuses on Eesti vinüülile keskenduvad leibelid Pudru Kuul ja Emerald City. Pudru Kuulil ilmus just esimene singel Ajukaja feat Maria Minerva „Nii hea“ mis on müügil mainekates muusikapoodides nagu Picadilly, kusjuures viimases mainitud kategoorias "Top presales". Emerald Cityl ilmus OYT’i debüütsingel "Shut Up Fool" ning sel nädalal on ilmumas nelja looga EP. Lisaks on oma programmiga Kultuurikatlas esindatud vinüülikultuuri elus hoidev plaadipood Biit.
Alates kella 22.30st esitleb Kultuurikatel Sander Mölderit, kelle muusikaline teekond on viinud Saaremaa Poistekoorist tšello ja klassikalise kompositsiooniõpinguteni jättes samal ajal ka ruumi nu-jazz-funki, elektro-jazzi ja hip-hop funki katsetusteks. 2011. aastal valiti Sander ainsana Baltikumist prestiižikasse Red Bull Music Academy'sse. Sander Mölderi soolosetile järgneb tema osalusel muusikastiilide ja žanrite piire läbiva hiphop-rnb-soul-dubstep-elektroonika kollektiivi OYT esinemine. OYT muusikast saab väikse ampsu võtta juba reede pärastlõunal LHV panga peakontoris Tartu mnt. 2.
DZA toob Kultuurikatla lavale Moskva avangardi. Kriitikute sõnul on DZA Moskva elektroonika skene peatumatu jõud, kes oma muljetavaldava muusika ekspeditsioonidega on jõudnud ka väljapoole Venemaad. DZA mängib reede pärastlõunal  ka plaadipoes Biit. Bendagram tegutseb duona Helsingis aastast 2010 ja neid peetakse üheks paljutõotavamaks koosluseks Soomes. Band lõpetas äsja tuuri Saksamaal ja plaanib lisaks debüüt EP avaldamisele selleks suveks veel mitmeid esinemisi Euroopas.
Esimese korruse show lõpetab kodumaise tekno ja elektro otsingulisema suuna üks olulisemaid esindajaid Sex Drive Live.

 

Foto: DZA

Kultuurikatla teise korruse programmi esitlevad Pudru Kuul ja plaadipood Biit pakkudes alates kella 23st läbilõiget alternatiivsest uuest klubimuusikast: Machineries Of Joy, C.o.u.g.h, Kazk, Espirit, Ajukaja feat. Mart Avi & Steve Vanoni, Deyal, Raadz. Kazk ja Espirit astuvad üles ka päevasel ajal TMW linnalavadel plaadipoes Biit ja Disaini- ja arhitektuurigaleriis.

Kultuurikatla esitluskontserti kureerib Aivar Tõnso. Kultuurikatel avab uksed kell 9, soojenduseks mängivad plaate Aivar Tõnso, Siim ja Madis Nestor.
Piletid Piletilevist ja kohapeal kuni südaööni 5 EUR / hiljem 6 EUR.
Kultuurikatla esinejate ja täpse programmi kohta leiate infot www.Kultuurikatel.org, www.tallinnmusicweek.ee ja Kultuurikatla klubiöö Facebooki lehelt.

 

]]> Wed, 28 Mar 2012 20:06:05 +0300 Aasta lavastuse tiitli pälvis „Gilgameš ehk igaviku nupp“ http://www.tallinn2011.ee/?id=1781 Euroopa kultuuripealinna aasta tõi uusi tuuli ja värskeid mõtteid Tallinna teatriellu - seda kinnitas kultuuripealinna programmi kuulunud teatrisündmuste edu aasta teatriauhindade jagamisel.

„Gilgameš ehk igaviku nupp“ korjas Eesti teatri aastaauhindadest suurema osa - lisaks parima lavastuse preemiale sai Peeter Jalakas parima lavastaja auhinna. Juhan Ulfsak ja Erki Laur said aasta meenäitleja auhinnad Gilgameši ja Enkido rollide eest, Liisi Eelmaa sai auhinna kunstnikutöö eest. Peeter Jalakas väljendas imestust, et avangard on hakanud preemiaid saama, kui varasamatel aastatel ei ole sellised tööd auhinna kategooriate raamidesse mahtunud.

 

Ka teine kultuuripealinna programmi kuulunud tähtlavastus, Sebastian Nüblingi lavastatud "Three Kingdoms", mis valmis koostöös NO99, Münchner Kammerspiele ja Lyric Hammersmith'i vahel, sai teatripreemiate jagamisel oma osa. Risto Kübar nimetati selle lavastuse rollide eest aasta meeskõrvalosatäitjaks, Mirtel Pohla aasta naiskõrvalosatäitjaks.

 

NO99 Põhuteatrile läks žürii eriauhind enneolematu idee, uue teatripaiga-teatriruumi avastamise, loomise ja kodustamise eest. Märgiti ära Põhuteatri rahvusvahelised mõõtkavad ja roll kultuuripealinna sümbolasutusena.

Kristallkingakese auhinna vääriliseks pidas žürii Sandra Uusbergi muu hulgas ka tema Kätcheni rolli eest VAT teatri lavastuses "Black Rider".

Nii „Gilgameš ehk igaviku nupp“ kui ka "Black Rider" lavastusid eelmisel suvel Kultuurikatlas kasutades fantaasiaküllaselt ära selle erilise ruumi võimalusi. Kultuurikatel jätkab Euroopa kultuuripealinna teatriprogrammis ka rahvusvahelise tähelepanu osaliseks saanud avangardistlike projektide arendamist ning võib juhtuda, et Gilgameš jõuab oma eksirännakutel taas peatselt Kultuurikatlasse.

 

]]> Wed, 28 Mar 2012 12:06:49 +0300