Infot Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi sündmuste kohta oli enamasti saadud Eesti telekanalitest (36 protsenti ) ning raadiost (36 protsenti). Paljud olid teavet saanud ka internetist (32 protsenti) või välireklaamidelt (30 protsenti).

Nooremates vanuserühmades on selgelt kõige domineerivamaks teabekanaliks internet, välireklaamid ning sõbrad, kuid vanemates vanuserühmades on enam kaalu telekanalitel, raadiol ning ajalehtedel.

Eestikeelsete inimeste seas on kõige levinumateks teabekanaliteks televisioon ja raadio, muukeelsete jaoks aga ajaleht Pealinn (Stolitsa).

Küsitletud pealinlastest olid mõnda kultuuripealinna programmi kuuluvat sündmust külastanud 41 protsenti, sealjuures enam kui kolme sündmust 14 protsenti. Pea kolmandik vastajaist (31 protsenti) ei olnud aga külastanud ühtegi selle programmi sündmust.

Purjelaeva Krusenstern võõrustanud Tallinna Merepäevad oli Euroopa kultuuripealinna aasta menukaim sündmus.

Keskmisest enam oli kultuuripealinna sündmustel osalenuid alla 40-aastaste eestikeelsete elanike, kõrgharidusega, töölkäivate inimeste ning (üli)õpilaste seas.

Kõige enam külastati Tallinna Merepäevi (külastas 37 protsenti tallinlastest), järgnesid koolinoorte laulu- ja tantsupidu (28 protsenti), ning "Vabaduse laul" (20 protsenti).

Umbkaudu pooled (53 protsenti) linlastest hindasid Tallinna kultuurielu 2011. aastal ehk Euroopa kultuuripealinnaks olemise aastal võrreldes eelnevate nö tavaliste aastatega huvitavamaks ja mitmekesisemaks, sealjuures 25 protsenti pidas kultuurielu sel aastal oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks.

„Üks ilus ja sisukas aasta on lõppemas. Vaadates ainuüksi neid numbreid oleme rõõmsad, et iga soovija – neid on rohkem kui Eestis elanikke – leidis endale kultuuripealinna aasta programmist oma,“ sõnas SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. „Näitasime sel kultuuriaastal Eesti kultuuri kogu tema mitmekesisuses, pakkudes traditsioonilise kõrval kaasaegset, suurte kõrval väikeseid sündmusi ning esitlesime kõigi siin elavate rahvaste loovust.“

Ehkki kultuuripealinna programmis oli oma kindel koht ka massidele suunatud sündmustel, nagu suve suurim tasuta perepidu Tallinna Merepäevad (100 000 külastajat), laulu- ja tantsupidu (77 000 külastajat), kontsert „Vabaduse laul“ (75 000 külastajat), kultuuripealinna aasta lõpupäev „Õnnelik lõpp“ (25 000 külastajat) või Tallinna maraton (17 884 osalejat), oli sihtasutuse Tallinn 2011 suurimaks eesmärgiks anda elu nutikatele, uudsetele ja unikaalsetele ideedele ning nendele ettevõtmistele, mis tooks kultuuri linnaruumi, rahva sekka.

„Soovisime teha võimalikult palju niiöelda kultuuri startup’e ning anda välismaiste sisseostetud esinejate asemel haruldane võimalus kodumaistele tegijatele,“ kommenteeris SA Tallinn 2011 programmijuht Jaanus Rohumaa. „Tahame tänada tegijaid ja meie julget publikut, kes ka ootamatud ja uued ideed uudishimulikult omaks võttis,“ lisas ta.

Kultuuripealinna aastata jäänuks sündimata sellised unikaalsed projektid nagu „Tummfilmid tõstavad häält“, „Kino linnaruumis: Katusekino ja Geriljakino“, „MIM Goes Sustainable“, „SIGNA: Bleiber Research Inc“, „Klaasimaailm“, „60 sekundit üksindust aastal Null“, „Tornikellade laul“ jpt ega valminud linnaruumi täiesti uudsel moel kaasanud „Objekt nr 2011“, NO99 Põhuteater, linnainstallatsioonide festivali LIFT11 installatsioonid ja väga paljud teised ettevõtmised. Viimaste projektidega kaasnes ka elavaim meediadiskussioon, mis keskendus küsimusele linnaruumi oskuslikust kasutamisest ka tulevikus.

Eraldi äramärkimist väärivad ka aasta jooksul maailma esmaettekandele tulnud muusikateosed: Erkki-Sven Tüüri „Ärkamine“, Timo Steineri ooper „Kaks pead“, Roxanna Panufniku suurvorm, Tallinna missa „Elutants“, Urmas Sisaski kooriooper „Labürint ehk Eestimaa pühakud“, Helena Tulve „Sool“, Jarek Kasari ehk Chalice’i ooper „Katuselt“, Galina Grigorjeva müsteerium „Jumalaema palve“, Märts-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad“, Gergory Rose’i „Surmatants“ Eesti Filharmoonia Kammerkoorile ning XII rahvusvaheline uue muusika festivalil NYYD 2011 „Tulevikusümfooniad“ kõlanud uudisteosed Tõnu Kõrvitsalt, Helena Tulvelt, Tatjana Kozlovalt ja Mirjam Tallylt. Viimase heliteosena kõlas kultuuripealinna lõpupeol Margo Kõlari „Tornikellade laul“.

Lisaks põnevale kultuuriprogrammile pani sihtasutus Tallinn 2011 aluse jätkusuutlikule vabatahtlike liikumisele (programmiga liitus 1500 vabatahtlikku), propageeris Tallinna muutumist jalgratturisõbralikumaks paigaks, viis ellu tasuta koolitustegevustest alanud külalislahkuse programmi ning algatas noore publiku programmi, mille eesmärk oli eelkõige väljaspool Tallinna elavate laste ligipääs kultuurisündmustele.

Euroopa kultuuripealinna aasta ellu viinud sihtasutuse tiim.

SA Tallinn 2011 üks olulisi tegevussuundi oli ka kesklinnas asuva endise mereäärse tühermaa elavdamine kultuuriprogrammiga. Selle tegevuse üks keskusi on endine soojuselektrijaam, nüüdne Kultuurikatel. Arhitektuuriliselt ja kultuuriajalooliselt põnev paik paelus mitut lavastajat. Nii oli Kultuurikatel koduks Saša Pepeljajevi ekstravagantsele tantsulavastusele „Tantsiv torn“ juunis, Peeter Jalaka eksistentsialistlikule lavastusele „Gilgameš ehk igaviku nupp“ ning Christian Römeri lavastatud Tom Waitsi taskumuusikalile „The Black Rider“. Sügishooajal oli Kultuurikatel mitme näituse toimumispaigaks, nt Raoul Kurvitza juubelinäitus „VOOL tööd“ ja Soome kunstniku Kaisa Salmi installatsioon „Teel taevasse“. Kultuuripealinna aasta lõpupeol kogunes peosarjast Club 2011 seal samas osa saama 1600 inimest.

Kultuurikatla kõrval vääris tähelepanu hoonekompleksi teise ossa rajatud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), mille neljast näitusest koosnev suveprogramm sai ülieduka alguse Eesti kaasaegse kunsti uue auhinna Köler Prize’i nominentide näituse ja auhinna hilisema väljakuulutamisega.

Lisaks linna kultuurielu elavdamisele ja kultuurisektori rahvusvahelise koostöö edendamisele avaldas Euroopa kultuuripealinna aasta olulist mõju turismile, eelkõige kultuuriturismile. Septembri lõpu seisuga oli Tallinnas ööbivate välisturistide osakaal suurenenud 23 protsenti ehk eelmise aasta sama ajaga võrreldes tehti 494 909 ööbimist rohkem. Võrdluseks, tänavuses teises Euroopa kultuuripealinnas Turus on sama näitaja Turku Touring andmeil oktoobri seisuga 6 protsenti ehk seal tehti 42 989 ööbimist rohkem kui mullu, kusjuures valdav enamik ööbijaid olid siseturistid.

Välisajakirjanduses ilmus aasta jooksul Euroopa kultuuripealinnast Tallinnast tuhatkond kajastust, mille koguauditooriumi võib hinnata sadadesse miljonitesse. Lisaks suurejoonelistele ava- ja lõputseremooniatele olid välismaises meedias menukamad sündmused Tallinn Music Week, Punkt Tallinn – Jazzkaare avalöök, koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“ Treff, laulu- ja tantsupidu, STALKER – kaasaegsete muinaslugude festival, „gateways“ ja NO99 Põhuteater.

„Lõppev aasta on mõjutanud oluliselt ja jätnud märgi kogu Tallinna ja Eesti ellu: andekas ja töökas meeskond viis ellu Eesti viimaste aastakümnete suurima kaasamis- ja mainekujundusprojekti, mille tegelikke mõjusid saame hinnata alles tulevikus,“ lausus SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli. „Ühtlasi on oluline mõista, et mõttelise teatepulga üleandmine ei tähenda heade ideede ja ettevõtmiste katkemist ega nullist alustamist. Tallinn on alati olnud kultuurilinn ja jääb selleks ka pärast kultuuripealinna aastat.“

Aitäh selle aasta eest!

Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel.

Käesoleval väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd. Neile loob konteksti mastaapne labürint, rafineeritud ruumiinstallatsioon, mis on ühtlasi ulatuslik sissetung Kumu traditsioonilisse arhitektuuri ning omaruumi loomine keset museion’it. Näitusel on selgelt tajutavad ka need viis aastat, mis on möödunud viimasest Semperi isikunäitusest. Külastajaterohket näitust kroonis artist talk, mida tuli kuulama 85 inimest.

Ene-Liis Semper. Foto: Mark Raidpere

Näitusel näeb mitte ainult Teater NO99 terava, vaimuka ja väga mitmepalgelise esteetika peegeldusi, vaid ka teatri lavastusi kandvate emotsionaalsete hoiakute, tähelepanekute ja reaktsioonide teistmoodi tulemist. Samas ka vastuolulisi hetki ühe inimese elust. Need hetked on ühtaegu nii tundlikud kui ka halastamatud, võluvad oma poeetilisuses ning haigettegevad oma aususes.

„Näitus jääb küsimusena õhku rippuma – see pole ilus ega inetu vaid väga kummaline, mis oma teemade ja käsitlustega vaatajat niisama lahti ei lase,” lisas Komissarov.

Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisem ning suurem näitus.

Näitus jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 31. detsembrini 2011.

Film puudutab eelkõige neid Euroopa kultuuripealinna aasta sündmusi, mis just neid küsimusi teadlikult esitasid: LIFT11 installatsioonid linnaruumis, NO99 Põhuteater, Kultuurikilomeeter ja Kultuurikatel, Geriljakino, Kunstibuss, korterinäitused ja kontserdid agulites ning „mägedel“.

Filmi režissöör on Marko Raat, produtsendid Anneli Lepp ja Vallo Veering. Filmi näeb ETV eetris 30. detsembril kell 22.

Lasnamäe nõlvale püstitati tänavu palju kära tekitanud linnainstallatsioon "Uurijad". Kaader filmist

„Klaasimaailm“ on üks põnevamaid interdistsiplinaarseid projekte Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis – idee valmistada klaasist muusikainstrumendid pärineb Norra impromuusikutelt Arve Henriksenilt ja Terje Isungsetilt. Klaasobjekte on muusikas kasutatud varemgi, ent pigem efektide ja aktsentide rollis, mitte omaette terviklikku orkestrikoosluse moodustamiseks.

Et klaas on õrn ja nõudlik materjal, samuti oli see muusikutele ja kunstnikele esimene kord klaasist instrumente valmistada, siis kulus pillide tegemiseks poolteist aastat. Oluline on nii objektide välimuse esteetika kui ka see, kuivõrd tekitab objekt sobiva kõlaga helisid ja milline on kaja pikkus.

Klaasinstrumentide projekti juhid on Eeva Käsper ja Mare Saare. Klaasinstrumentide autorid on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Kristiina Uslar, Eve Koha, Eeva Käsper, Eero Vaikre ning kunstiakadeemia üliõpilased Andra Jõgis, Mikk Jäger, Külli Nidermann, Caspar Sild ja Maarja Treufelt. Lavamööbli ja lavakujunduse autorid on Tiina Sarapu ja Eeva Käsper. Kontserdi produtsent on Madli-Liis Parts.

20. detsembril kell 22 toimuva unikaalse „Klaasimaailma“ lisakontserdi piletid hinnaga 13–18 eurot on müügil Piletilevis.

„Klaasimaailm“ on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aastat lõpetavatest sündmustest. Sündmuse partnerid on Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kuninglik Saatkond.

Klaaspillid proovisaalis.

Lisaks soovisid võistluse algatajad, et need amatöörkirjanike lood jõuaks erinevalt kümnetest tuhandetest teistest, mis vaid internetis kättesaadavad on, publikuni ka tegelikkuses. Seetõttu tuli tänavu kokku žürii, mis valis 250 töö hulgast välja parimad.

Võistlusele laekus lugusid ja luuletusi kuues keeles ligi kahekümnest erinevast riigist. Kolmandik autoritest jutustavad lugusid hüvastijätust mere ääres, lahkuminekust või surmast. Rand kui eraldusjoon vee ja maa vahel on ilmselgelt looduses kõige tugevamini kogetud piire.

Kirjeldatud hüvastijätt on kas ajutine või igavene, soovimatu või vabalt valitud, tegelik, meenutus või kujutlus. Sama tihti on lugude keskmes isiklik suhe – selle algus, kõrghetked, lõpp või vaid mälestus sellest, mis rannas mõtteid mõlgutades eriti intensiivne tundub.

Eriti tugevasti on esindatud saksakeelsed autorid, kes ka muidu e-Stories leheküljel tihti oma jutte avaldavad. Üllatavalt palju lugusid saabus ka väljastpoolt Euroopa Liitu, nii Venemaalt, Ukrainast, Iisraelist, El Salvadorist kui ka USAst. Nii et loomingiline „kivi“, mille mereäärsete lugude jutuvõistluse korraldajad Tallinnas merre viskasid, lõi laineid isegi teisel pool ookeani.

Lugusid loevad Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 6) kella 18–20 kuues keeles ette näitlejad Anu Lamp, Jekaterina Novosjolova ja Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased Mona Mi Mikkin ja Ott Raidmets.

Publiku jaoks on lugude tõlked jälgitavad ekraanidel. Kunstihoone galeriis on samal ajal avatud äsja Wiiralti stipendiumi pälvinud noore kunstniku Paul Kuimeti näitus „Viewfinders“. Publikule on uksed avatud kogu sündmuse vältel, külma peletamiseks pakume sooja teed ja piparkooke.

Enne jutuvestmisõhtut kutsume külla muuseumitele – koostöös Tallinna linnamuuseumi ja NUKU muuseumiga avab kümmekond muuseumi oma uksed täiesti tasuta. Võtke osa ka kõige pisematele mõeldud töötubadest NUKU muuseumis ja Miia-Milla-Mandas, Corelli Music mängib keskaegset muusikat Kiek in de Kökis ja tutvuge piparkoogikunstiga Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6).

Jutuvestmisõhtu järel soovitame külastada Tõnis Mägi, Vox Clamantise, Robert Jürjendali ja Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoori kontserti „O’Adonai“ EELK Tallinna Jaani kirikus (Vabaduse väljak 1). Kell 20.00 aga algab kultuuripealinna aasta lõputseremoonia, mille juhatab sisse Margo Kõlari unikaalne „Tornikellade laul“ ja Taavi Varmi mapping Jaani kiriku fassaadil.

„Õnneliku lõpu“ kogu kava on kättesaadav aadressil www.tallinn2011.ee/onneliklopp.

Paarikümneks minutiks mähivad kümme kirikut – Püha Aleksander Nevski katedraal, Püha Nikolai Imetegija kirik, EAÕK Tallinna Issandamuutmise kirik, RKK Tallinna Peeter-Pauli kirik, Tallinna Piiskoplik Toomkirik, EEKBKL Tallinna Oleviste kirik, EELK Tallinna Püha Vaimu kirik, Ukraina Kreeka-Katoliku kirik Tallinnas, EELK Tallinna Toompea Kaarli kirik ja EELK Tallinna Jaani kirik – vanalinna ainulaadsete helide ja kooskõlade maailma: aastaid mitmes kirikutornis vaikinud kellade helin jõuab moodsa tehnika abil ühendatuna taas hansalinna kodanike kõrvu.

Teose viimistleb tervikuks tuntud videokunstniku Taavi Varmi pimedusest sündiv videoprojektsioon (mapping), mis kasutab ainulaadse lõuendina Jaani kiriku arhitektuuri. Nii kohtuvad iidne ja moodne Tallinn, kauge ja kaasaegne kultuur.

„Tornikellade laulu“ järel mattub Vabaduse väljak Eesti Rahvusringhäälingu segakoori (dirigent Hirvo Surva) jõululaulude saatel küünlamerre, millele annavad jõudu vanalinna kirikutes ja kultuuripealinna vabatahtlike jagatud küünlad, Põhja-Tallinna, kesklinna, Pirita ja Lasnamäe linnaosade kingitud küünlad ning Taavi Varmi videoprojektsiooni (mapping’uga) süttivad küünlad.

Palume kõigil, kel võimalik, kaasa võtta oma küünlad, et ühisele kultuurimerele sära ja jõudu anda.

Lisaks Eesti Rahvusringhäälingu segakoori esitatavatele jõululauludele on aeg kultuuripealinna aasta kokku võtta – publiku ette astuvad Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja sihtasutuse Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli.

Tallinn 2011 lõputseremoonia kulmineerub tulemänguga Harjumäel. 8 meetrit laia ja 2 meetrit kõrge tuleskulptuuri „2011“ põlemine tähistab ühtaegu pööripäeva, aasta pimedaimat ööd ja Euroopa kultuuripealinna aasta lõppemist. Tuleskulptuuri autorid on Ruf Ilutulestikud meistrid.

Kogu lõputseremooniat juhib Eesti Televisiooni saatejuht Urmas Vaino, kes vedas koos Lenna Kuurmaaga ka Euroopa kultuuripealinna avapidu 31. detsembril Teatri väljakul ning Tallinna Merepäevade Admiraliteedi lava 15.–17. juulini.

Tallinn 2011 lõputseremoonia 22. detsembril Vabaduse väljakul on tasuta. Kõige värskemat kogu päeva programmi vaata aadressilt www.tallinn2011.ee/onneliklopp.

Kontserdil tuleb ettekandele tunnipikkune kava peamiselt Tehnoloogilise Päikese teise albumi “Kõige pikem päev”, lugudest. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21 soojendusesinejatega: Liis Viira harfil ja Meelis Vint bassklarnetil.

Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusikaga ja uue suunaga noortemuusika kultuuris.

Peamisteks Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajateks on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus.

Kristo Matson on spetsiaalselt selle kontserdi tarvis kirjutanud muusikalised seaded koos orkestri ja kooriga esitamiseks. Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on laval ka kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest.

Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.

Kontserdi „Kõige pikem öö“ piletid on müügil alates 5. detsembrist Piletimaailmas ja Eesti Kontserdi kassades. Sooduspilet õpilastele, üliõpilastele, pensionäridele maksab 7, täispilet 10 eurot.

Kontserdi korraldaja on Eesti Kontsert, kontsert kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

Osta pilet Piletilevist.

Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas.

Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.

Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel.

Ene-Liis Semper. Foto: Mark Raidpere

Käesoleval väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd. Neile loob konteksti mastaapne labürint, rafineeritud ruumiinstallatsioon, mis on ühtlasi ulatuslik sissetung Kumu traditsioonilisse arhitektuuri ning omaruumi loomine keset museion’it.

Näitusel on selgelt tajutavad ka need viis aastat, mis on möödunud viimasest Semperi isikunäitusest.

Näitus jääb avatusk 31. detsembrini 2011.

Järgnesid kutsed festivalidele Popkomm (Saksamaa), Musiikki & Media (Soome), The Great Escape (Inglismaa), Positivus (Läti) ja Iceland Airwaves (Island). 2011. aasta algul valiti IIRIS MTV Iggy blogi nädala artistiks. Tänavu suvel sõlmis IIRIS lepingu plaadifirmaga EMI ning tema debüütalbum ilmub 28. märtsil 2012. Club 2011 lõpupeol esitleb IIRIS albumi esimest singlit „Melyse“.

Club 2011 kauaaegne partner Plektrum festival, kellega koostöös toimus eelmisel aastal Helsingi klubiskeenet raputanud pidu „Night Moves“, toob lõpupeole tech house’i maailma ühe unikaalsema artisti Redshape’i.

Hollandist pärit ja laval alati punase maski taha peituv hetkel üks isikupäraseima käekirjaga techno-muusikuid Redshape suudab põimida ajakohases võtmes techno tuleviku ja mineviku, andes sellele muidu ületootmisest tingitud identiteedikriisis vaevlevale žanrile uue hingamise.

Koostöös Mutant Discoga tulevad Club 2011 viimasele peole Lil Silva (Inglismaa) ja 2562/Made Up Sound (Holland). Lil Silva on briti bassimuusika stseeni viimasel ajal üks enam kõneainet tekitanud artiste, kes mõistab oskuslikult värskel moel põimida oma loomingus kõige muu kõrval ameerika house’i, funky’t ja grime’i.

2562/Made Up Sound (kodanikunimega Dave Huismans) seikleb dubstepi ja techno piirimail, olles kord abstraktsem ja eksperimentaalsem, kuid peoliste heameeleks liigub ka kuulajasõbralikemas sfäärides, kasutades oma loomingus tantsitavaid diskorütme selle sõna tänapäevases tähenduses.

Search of Sounds, kellega koostöös saabus suvel Eestisse James Blake ja Hudson Mohawke kostitab Club 2011 lõpupeo külalisi Dorian Conceptiga. Tegu on Austriast pärit pianistiga, kes kuulub uue elektroonilise ja valdavalt instrumentaalse hiphopmuusika produtsentide lainesse kõrvuti Flying Lotuse, Hudson Mohawke’i, Debruiti, Dimlite’i ja hulga teistega. Meisterliku süntesaatorimängijana tuntud Dorian aka Oliver Johnson huvitub eelkõige analoog- ja digitaalmuusika sümbioosist ning tema energilisi live’sid võib kiita musikaalsuse ja improvisatsiooni eest.

CitySonicu saadikutena astuvad lõpupeol üles oktoobris peetud CitySonicu minifestivalil suurepärase laivi andnud helget eestikeelset „hipi-poppi“ mängiv Tallinna grupp 3 Pead ja Kreatiivmootor – ainulaadne psühhedeelne rütmiorkester, kes sai tuule tiibadesse Tallinn Music Week’il ja on sel aastal kogunud kuulsust ka mitmetel Euroopa festivalilavadel.

Peol astub üles ka tänavu kevadel oma esimese esinemiseni jõudnud ning sügisel Tudengibändi võistluse võitnud Uebanda, mille muusikalist suunitlust iseloomustavad reggae, hiphop, Balkan beat, afrobeat. Praegu tegutsetakse peamiselt Eestis (Tallinn, Tartu) ja Leedus (Vilnius).

Club 2011 on peosari, mis on läbi kultuuripealinna aasta tutvustanud Tallinna klubi- ja alternatiivmuusika elu laiemale avalikkusele. Sarja iga sündmusega on tähelepanu keskpunkti tõstetud mõni oluline ja elujõuline Tallinna klubimuusikastseen nagu Mutant Disco, Search of Sounds, Bashment, Telescope ja teised. Club 2011 lõpupidu on osa Euroopa kultuuripealinna aasta lõpetamise programmist.

IIRIS. Foto: Sandis Vagners

Piletid on müügil Piletilevis. Eelmüügist ostes maksab pilet 8 eurot, ukselt ostes 10 eurot.

CLUB 2011: LÕPUPIDU
22. detsember kella 22–04 Kultuurikatlas

MUTANT DISCO esitleb
2562 / Made Up Sound (live)
Lil Silva
Aliina
Mutant Disco dj-d: Rhythm Doctor, Siim Nestor, Ajukaja

PLEKTRUM esitleb
Redshape
Plektrum dj-d: Madis Nestor, Jaagup Jalakas, Sten Saluveer

CLUB 2011 esitleb
IIRIS (singli „Melyse“ esitluskontsert)
Uebanda

SEARCH OF SOUNDS esitleb
Dorian Concept (live)
B.L.B

CITYSONIC esitleb
3 Pead
Kreatiivmootor