SA Tallinn 2011 uus nimi on SA Tallinna Kultuurikatel
26. jaanuaril 2012 kaasajastas Tallinna Linnavolikogu Sihtasutuse varasemat põhikirja, muutes selle nime ja vähendades nõukogu koosseisu. Ühtlasi täpsustati Kultuurikatla arendamise eesmärke, lisades varasemale ka kultuuriekspordi, mis on valdkondlike loomemajanduse arenduskeskuste olulisim märksõna ja ka Euroopa kultuuripealinna aasta jätkutegevuste fookus.
SA Tallinna Kultuurikatla nõukogus jätkavad selle esimehena Kairi Teniste, liikmetena Aini Härm, Riho Rõõmus, Maimu Berg, Monika Batrakova ja EAS-i juhatuse esimees Ülari Alamets.
14. veebruaril jõustunud põhikirja muudatusega on SA Tallinna Kultuurikatel tegevuse eesmärgiks koostöös erinevate organisatsioonidega Tallinna ja Eesti kultuurielu mitmekesistamine, sh Kultuurikatla hoone rekonstrueerimine, Kultuurikatla arendamine nüüdiskultuuri, kultuuriekspordi ja piirkondlikuks loomemajanduse arenduskeskuseks, atraktiivseks linnaruumiks ning hariduse- ja vabaajakeskuseks.
Kultuurikatla ehitus ja arendus kui üks Sihtasutuse põhiülesandeid on põhikirjas juba 2009. aastast.
Kultuurikatla arendamine oli osa Euroopa kultuuripealinna kavandatud jätkutegevustest, et kultuuripealinna aasta ei jääks kõigest üheaastaseks sündmuseks, vaid et sel aastal sündinud positiivsed muutused Tallinna kultuurielus ning Tallinna ja Eesti rahvusvahelise maine ja tuntuse suurenemine ka tulevatel aastatel jätkuks.
SA Tallinna Kultuurikatla nõukogus jätkavad selle esimehena Kairi Teniste, liikmetena Aini Härm, Riho Rõõmus, Maimu Berg, Monika Batrakova ja EAS-i juhatuse esimees Ülari Alamets.
14. veebruaril jõustunud põhikirja muudatusega on SA Tallinna Kultuurikatel tegevuse eesmärgiks koostöös erinevate organisatsioonidega Tallinna ja Eesti kultuurielu mitmekesistamine, sh Kultuurikatla hoone rekonstrueerimine, Kultuurikatla arendamine nüüdiskultuuri, kultuuriekspordi ja piirkondlikuks loomemajanduse arenduskeskuseks, atraktiivseks linnaruumiks ning hariduse- ja vabaajakeskuseks.
Kultuurikatla ehitus ja arendus kui üks Sihtasutuse põhiülesandeid on põhikirjas juba 2009. aastast.
Kultuurikatla arendamine oli osa Euroopa kultuuripealinna kavandatud jätkutegevustest, et kultuuripealinna aasta ei jääks kõigest üheaastaseks sündmuseks, vaid et sel aastal sündinud positiivsed muutused Tallinna kultuurielus ning Tallinna ja Eesti rahvusvahelise maine ja tuntuse suurenemine ka tulevatel aastatel jätkuks.
Kultuurikatla meeskonnas jätkab põhikoosseisus 11 inimest, lisaks kaasatakse vajadusel eriprojektidesse abiväge.
Arenduse ja programmi eest seisavad Elena Natale, Herkko Labi, Aivar Tõnso, Kristiina Kütt ja Madli-Liis Parts. Tugimeeskonnas Katrin Tõru, Kadri Suurkivi, Helen Küppas, Evelyn Saal, ja Taavo Tiko ning Kutluurikatla eest vastutav juhatuse liige Evelyn Sepp.
Lisaks jätkavad tööd veel Maris Hellrand ja Marge Paas ning vabatahtlike projekti juht Piret Ehavald.
Lähikuudel jätkub ka kultuuripealinna aasta kokkuvõtete tegemine, mille eest vastutab teine Sihtasutuse juhatuse liige Jaanus Mutli.