Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi kuuluva rahvusvahelise kaasaegse kunsti näitusega kaasneb mitmekesine üritusteprogramm, mis hõlmab vestlusringe, skriininguid ning ettekandeid.

Näitusel eksponeeritud tööd lähenevad teemale peaasjalikult dokumentalistlikult, rääkides lugusid näiteks homofoobiast ja homoseksuaalsuse representatsioonidest Eestis, seksuaalvähemuste igapäevastest probleemidest töökohtadel või lapsevanematena, lesbide ja geide kultuuriloost sotsialismiperioodil Ida-Euroopas. Lugusid räägitakse kas üksikjuhtumeid analüüsides või tervet ajastut või kultuuriloolist mõtteviisi hõlmates. 

Näitust raamistab queer-feministlik lähtepunkt, mis tõstab lesbide ja geide kõrval fookusesse ka teistsugused, sageli marginaliseeritud seksuaalsused, nagu näiteks bi-, trans- ja interseksuaalsus. Rõhuasetus täheühendil LGBTQI viitab seksuaalsete ja sooliste positsioonide komplekssusele, mille taustal osutatakse binaarsete soorollide piiratusele, soolisustatud kehade konstrueeritud iseloomule ning vaevanõudvale tööle, mis kaasneb ühiskondlikult tunnustatud soorollidesse mahtumise või mittemahtumisega.

Kolmas teemadering näitusel puudutab nn repressiivse tolerantsi diskursust, queer-liikumise ja avalikkuse suhteid poliitilise eneseväljenduse tasandil. Vaatluse all on dihhotoomia seksuaalvähemuste võimu (eelkõige iseenda ja oma keha üle) ning (enesekehtestamise) võimetuse vahel ning võimalused/võimatused avalikus elus ja poliitikas kaasa rääkida.

Selles kontekstis puudutakase ka nn homonormatiivsuse tekkimist ning mitmekordset marginaliseeritust vähemuste endi hulgas.

Mare Tralla "Out". Foto (2011)

Projekt üritab oma temaatikat viia ka näitusesaalist välja ning vastupidi, muuta näitusesaali lisaürituste kaudu sotsiaalseks ruumiks, mistõttu kaasneb näitusega mahukas lisaürituste programm. Näituse saateprogrammi kuuluvad üritused hakkavad reeglina toimuma neljapäeviti kell 18 ning nende kohta leiab lisainfot Kunstihoone kodulehelt www.kunstihoone.ee.

Näituse graafikas ja arhitektuurses kujunduses püüdsid disainer Jaanus Samma ja arhitekt Karli Luik luua eksperimentaalset „queer ruumi“, mis toetaks näituse üldist ideoloogilist lähtepunkti. Seoses sellega, et näituse põhjalik läbivaatamine võtab kaua, on sama piletiga võimalik Kunstihoonet külastada kaks korda. Selle kohta soovitame küsida lähemat infot Kunstihoone kassast. 

„Sõnastamata lood“ kuulub peaaegu ainsa seksuaalvähemuste temaatikat käsitleva projektina Euroopa kultuuripealinna programmi. Näitus teeb koostööd ka projektiga “Erinevus rikastab” ning LGBT solidaarsus- ja kultuurinädalaga "Oma maailma avardamise" festival, mis leiab aset 6.–12. juunil.